Lenin rongis

1917. aastaks tundus, et sõda Euroopas kestab igavesti. Mõlemad vaenupooled võtsid kasutusele uusi relvi ja taktikaid ja ideid, et lõpetada patiseis, mis Euroopat hävitas. Saksa valitsuses torkas väikesele grupile pähe hiilgav mõte: miks mitte külvata veel enam segadust juba niigi kaootilisel Venemaal, saates Vladimir Iljitš Lenini, tol hetkel turvaliselt Šveitsis redutava kurikuulsa äärmuslase, kodumaale tagasi.

Catherine Merridale'i «Lenin rongis» taaselustab Lenini ebatavalise rongireisi Zürichist, kus ta ohutuna eksiilis viibis, läbi sõjast laastatud Saksamaa kaugele põhja, Lapimaa piirile ja sealt edasi Petrogradi Soome vaksalisse, kus teda tervitas juba ekstaatiline rahvahulk.

Merridale põimib oskuslikult ja asjatundlikult rongi ja selle eriskummaliste reisijate loo kaasakiskuva ülevaatega nüüdseks pooleldi unustuse hõlma vajunud Vene revolutsioonist ning näitab, kuidas need kaks kokku said. Paljud pidasid Leninit kasulikuks idioodiks, paljud arvasid, et ta arreteeritakse ja hukatakse niipea, kui kodumaale jõuab, paljud, et tal oli vähe järgijaid ja veel vähem mõjuvõimu. Nagu selgus, eksisid nad kõik rängalt.