Budapest Noir

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegi

ajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros´is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha.

Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond

Gordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsad

hakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste

ärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse

urgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkem

teda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatu

keegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordon

soovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist – sellest ühtaegu hiilgavast ja

räpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast.

„Budapest noir“ on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja

pandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti.

Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale

mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab

lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate

illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja

vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusega

liikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- ja

kohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.

Sarja „Patune Budapest“ esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõige

populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud2

edukas mujalgi maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja

soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna.

Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti

paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili

teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on

pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri

diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elab

väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga.