Pisikesed elud

„Pisikesed elud“ (ilmunud 1984) on minajutustaja sügavalt

poeetiline sissevaade oma lihtsat päritolu esivanemate ning lapsepõlve- ja

noorukiea tuttavate elusaatustesse. Raamat koosneb kaheksast novellist või

lühiromaanist, kus proustilik mälutöö lõimub rimbaud’liku järsu, kohati

hallutsinatoorse poeetikaga – nägemus muutub tegelikkuseks ja tegelikkus

nägemuseks. Siduva teemana läbivad raamatut autori enese kirjanikuks saamise

vaevad, arutlused autori staatuse üle kõigis selle kõrgustes ja madalustes.

Pierre Michon on sündinud 1945. aastal Kesk-Prantsusmaal

Châtelus-le-Marcheix’ külakeses. Pärast kirjandusõpinguid ülikoolis pidas

ta mitmeid ajutisi ameteid, olles veendunud oma kirjanikukutsumuses ja jäädes

rahaliselt üha viletsamasse seisu. „Pisikesed elud“ on tema esimene romaan,

mille kohta ta on öelnud, et see raamat päästis ta: temast pidi saama

kirjanik või paadialune. Tänaseks on Michon avaldanud mõniteist romaani,

jutukogu ja kirjanduslikku uurimust, millest mitmed kuuluvad prantsuse kaasaegse

kirjanduse klassikasse.

Anti Saar (snd 1980) on kirjanik ja tõlkija. Tema eestinduses on viimase kümne

aasta jooksul ilmunud teoreetilisi teoseid prantsuse filosoofiast ja

humanitaarteadustest (Blanchot, Debord, Mauss, Lévi-Strauss, Latour,

Deleuze/Guattari) ning käesoleva ja möödunud sajandi proosat (Breton, Perec,

Beigbeder, Claudel, Pennac, Kalda).

Raamatu väljaandmist on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon.