Kitobdan sitatalar «Kolm põrsakest»

Elasid kord kolm väikest põrsakest, kes kasvasid suureks ja asutasid end iseseisvat elu elama. Kuna igaühel neist oli oma unistus sellest, millises majas nad elada tahavad, läks iga notsu oma teed. Esimene põrsake nägi meest õlehunnikuga ja palus teda: „Kallis mees, kas ma võiksin õled endale saada? Tahaksin neist endale maja ehitada.“ Mehel olid õled üle ja ta kinkis need põrsale. Esimene väike põrsake ehitaski endale õlgedest maja. Teine põrsake nägi meest siledakshööveldatud sarapuulaudadega ja palus teda: „Kallis mees, kas ma võiksin sarapuulauad endale saada? Tahaksin neist endale maja ehitada.“ Mehel olid sarapuulauad üle ja ta kinkis need põrsale. Teine väike põrsake ehitaski endale puitlaudadest maja. Kolmas põrsake nägi meest raudkivikoormaga ja palus teda: „Kallis mees, kas ma võiksin raudkivid endale saada? Tahaksin neist endale maja ehitada. “ Mehel olid raudkivid üle ja ta kinkis need põrsale. Kolmas väike põrsake ehitaski endale kividest maja.